P…, aga mis selles halba on?

Posted by: duendedelsur on: mai 18, 2010

• In: Hispaania kõneviis
• Comment!

Alljärgnev tekst ei ole mõeldud alaealistele ega nõrganärvilistele. Või vähemalt mitte nõrganärvilistele alaealistele. Kui te kuulute inimgruppi, mis taunib sõna “kurat” ütlemist ning “perset” kuuldes teadvuse kaotab, siis ei ole see kirjutis kindlasti teie jaoks. Sest hispaanlased kasutavad igapäevaselt palju värvikamaid väljendeid, east, kasvatusest ja olukorrast sõltumata.

Selles osas tunnen end taaskord väga koduselt. Mind on alati hämmastanud nn “rumalate” sõnade alavääristamine ilma, et me annaks endale aru, miks need sõnad üldse “rumalad” on. Kas mõni teie kehaosadest on rumalam kui teine? Kas seesama “rumal” kehaosa vinna tõmmatuna (juhul, kui olete härrasmees) on näiteks halvem kui relv vinnas käimine, mis tundub justkui aktsepteeritav olevat? Kas see, mida (või millelähedast) praktiseerivad paljud erinevas vanuses hispaania paarid tänaval või rannas, on rohkem häbenemist väärt kui grillpeol suvalistele “karvastele molli kütmine”? Kuulub arutamisele, ma ütleksin. Lisaks on “rumalatel” sõnadel eesti keeles kahetsusväärselt ilus kõla ning kui keegi nad kunagi juba välja mõtles, ju on nad siis ikka keelele vajalikud. Mis ei tähenda muidugi seda, et ei peaks valima kohta, kus neid kuuldavale tuua. Eestlastel on aga vastik harjumus olla ropp ilma ropendamata ehk siis nilbitseda ja rõvetseda – see on nähtus, mis ka minul südame pahaks ajab (sõna “seksutama” on päris kindlasti jälgim kui “keppima”, nõus?) Eriti, kui valdavalt jäetakse ilusad asjad ütlemata.

Aga tagasi Hispaaniasse. Kui ma Madridis kuulsin noorukesi poemüüjaid teineteisele üle kaupluse “coño!” karjumas, arvasin esmalt, et tegu on vähest haridust saanud inimestega, sest “coño” on see, mida eesti keeles üldiselt v-tähega väljendatakse. Samas kõnetas üks neist müüjannadest mind hiljem möödaminnes sõnaga “cariño” ehk kullake. Kumbagi neist väljendeist eesti kaubanduses üldiselt vist kuulda ei ole.

Kui Adrian, kes ilmselgelt kuulub sellesse hästikasvatatud “viigipüksid-lõhnapilv-käesuudlemine” koolkonda, ükskord ägestudes sama sõna pruukis ning teda hiljem ka sundimatult“joder!” (vrd inglise keelne “fuck”) hüüatamas kuulsin, rääkimata tema tundidest, kus me erinevast soost sigimis- ja erituselundite metafooridele pühendasime märkimisväärse aja, siis lõi mu (eel)arvamus mõnevõrra kõikuma. Et äkki ma siiski olengi leidnud oma eldoraado (el dorado?) ja tõesti on olemas maa, kus need sõnad kuuluvad igapäevasesse keelepruuki. Ja nii ongi! Mõelge! Ma elan siin ja tõesti nii ongi! Kõige värvikama näitena võin tuua ühe väärika vanaema, kes Gibraltari lennujaamas väljus taksost, peen väärisnahast kasukas seljas, ning üle pika aja oma lapselast (too oli vaevalt käima õppinud) kohates kurguhäälselt ja rõõmujoovastuses karjatas “coño!”, et siis silmatera kallistama tormata.

Need kaks eelpoolmainitud inetust (kuid ka mitmed teised samaväärsed) saadavad hispaanlaste vestlust kontekstist hoolimata. Kui teil on huvi rohkema vastu, pöörduge Bianka poole, temast on saanud tõeline ekspert. Möödunud nädalal hiilis enamik tema klassist feria-ootuses viimastest tundidest minema ning kui Bianka ja ta parim sõbranna Rocio sama üritades klassijuhatajale vahele jäid, ütles too leebudes, et minge pealegi, viimane tund ongi “coñazo” (saate ju nüüd ise aru, mis sõnast see tuletis on).

Draamaringis, kus Bianka kooliväliselt käib, on nii õpetaja öelnud kui ka andaluusia murrakuga tutvumiseks palunud Biankal öelda “me cago en la leche” ja “me cago en tu puta cara”. Et neid väljendeid viisaka inimese kombel tõlkida, peaksin ma ainult piiksutama, aga üldiselt tähendab “me cago” kakalkäimist või enese sel moel täis tegemist, “la leche” loob soodsa fooni, et seda tehtaks piima sees ning “en tu puta cara” väljendab soovi seda sinu l-tähega algavasse näkku teha. (Kas ei saanud nüüd sünnis tõlge?)

Ja muidugi, ütles Bianka enesestmõistetavalt, väljendavad vihased hispaanlased end “chupa me el culo con pan bimbo”-tiraadiga ehk siis soovitavad oma tagumist otsa imeda koos ühe spetsiaalset marki vormisaiaga.

Nii, esimeseks keeleõppetunniks küll. Patriotismitundega hinges võin siinkohal teatada, et ka eesti keel on läinud maailma. Rocio (ja veel nii mõnedki tema ja Bianka klassikaaslased) on suutelised peaaegu ilma aktsendita ütlema sõnu nagu “v…kene” ja “p…e” ning ükskord kuulsin Rociot sulaselges eesti keeles moodustamas täislauset “su alukad on maas”. Ninakollide ja peeretamisega seonduvad fraasid teevad teismelistele nagunii nalja muidugi igas keeles.

Ent niipea, kui olukord peaks pöörama täidesaatvaks ehk siis näiteks asutakse armastuse akti sooritama, jätavad poeetilise hingega hispaanlased kõik need hirmsad sõnad kõrvale ning ütlevad “hacer el amor” (tegema armastust, armatsema, persse – sellel polegi ilusat ja adekvaatset eestikeelset tõlget ju!). Organitegi jaoks on olemas kenad metafoorid (naiste puhul eelistatakse näiteks “merekarpi”, meeste oma võib olla ka “teivas” või “mast”). Kuidas teile tundub, kas peaks samamoodi tegema või, kuri nägu peas, edasi seksutama? Äkki tuleb siis ükskord ikka ka armastus?

Sildid: hispaania, kõneviis, roppused, väljendid